Natuke vingumist ja saiateost

Ma arvan, et siiani mu jutust on tundunud, et kõik oleks siin justukui superhästi ja toredasti. Tegelikult annab  eestlase kombel ikka päris palju vinguda. Nimelt näiteks selle üle, et meie tunniplaani ja programmi väga uskuda ei saa, sest mitmete tundide ja praktikate ajal kas teeme nende asemel mingit muud jura või jäävad üldse ära ja ei teegi. Näiteks kalkulatsiooni tunni asemel jagati meile T-särke ja pidime arutama retsepte, mida teeme ja müüme 4. detsembril. See on päev, mil kõik rahvused teevad oma riigile traditsioonilisi küpsetisi. Õpetaja Anette jutt muutub lausa 10 minutiga - kuna sinna on palju aega, ütles ta, et peame järgmise nädala lõpuks ära saatma talle poenimekirja asjadest, mida meil vaja läheb. Siis aga juba selle nädala lõpuks. Ja siis ütles üldse, et teil on u tund aega aega ja ma tahan siis seda juba saada..
Lisaks peame tegema raporti siinsete tegemiste kohta. Minu mõte on see, et kuna me oleme nii vähe olnud, pole väga millestki kirjutada, et pigem teeks lõpus, aga siis pidime ka eile seda tegema ja kalkulatsioonist polnud enam juttugi.. Teisipäeval pidi olema leivateooria ja praktika, kuid mida ei olnud, oli teooria, õpetaja haigestumise tõttu. Sellel ajal pidime tegema reklaamplakatit 4. detsembri jaoks ja jällegi seda pagana raportit. Ja muide, leedukate kohta - üks ilgelt vastik rahvus on, ausalt! Meie eestlased ja soomlased vahetasime hommikul kenasti riided, et minna pagariklassi, sest saime aru, et teooria toimub samas kohas, kus praktika. Ootame siis kõik kenasti, ise ka juba mõeldes, et nii kahtlane, et ühtegi leedukat ei ole. Ja siis lõpuks öeldakse, et me oleme jumala vales kohas. Tegelikult pidi teooria olema hoopis teises klassis, ja õpetaja oli öelnud seda ühele leedukale Teole, kes muidu tundus tore, aga ta lihtsalt unustas meile ja soomlastele edasi öelda.. Kõik need 15 leedukad lihtsalt "unustasid" meid teavitada. Mis siis ikka, vahetame jälle riided tagasi ja lähme sinna õigesse kohta. Lisaks on üks tüdruk ikka eriti ülbe. Pühapäeval, kui CPH-s ekskursioonil käisime, jalutasime Sigridiga rahulikult kõrvuti, siis see leedukas Ruta lihtsalt lampi otsustas trügida ja togis Sigridit, et mööda saada. Üks päev, kui tund hakkas ja Marit oli oma laua juurde jõudnud ja tahtis tooli võtta, et sinna istuda, tõmbas see sama tsikk lihtsalt julmalt tooli nina alt ära... Nagu.. päriselt või? Ja siis nad lihtsalt unustavad meile öelda, kui mingi muudatus on.. yeah right!
No ja siis lisaks hosteli poole pealt saime aru, et koristajad käiad teisipäeviti ja kolmapäeviti. Aga kui esmaspäeval lõuna ajal oma tuppa pidme korra  minema, nägime, et ohhoo, möllavad seal mõnuga. Ja kõik uksed ja aknad olid pärani lahti, ja päris kaua, niimoodi, et mitte kedagi seal ei olnud. Ja kõik meie väärtuslikud asjad on ju seal, väga vabalt võib keegi asjad ju pätsa panna. Ja siis selgus veel, et meie laest tilgub vett ja pidime kolima :D Nii et päev oli jälle rohkem sisustatud, asjade kokku ja lahtipakkimisega. :D

Igaljuhul, oma leivateooriat me ei saanud, aga too rõõmus õpetaja Christina tuli  aitas hädast välja ja õpetas siis meile kahte sorti Taani leiva, st meie mõistes pigem saia tegemist. Tore, et just tema asendama tuli, ta on nagu väike päike! :)

Esimesena tegime tavalist valget saia, retsept on järgmine (tegime seekord topeltkodugused):

1000 g vett
75g pärmi
20g suhkrut
1,8 kg nisujahu
74 g margariini/võid

Siin Taanis käib pärmitaigna valmistamine hoopis teisiti, kui me kõik kodus oleme harjunud tegema. Käib üks pidev mõõtmine ja temperatuuride arvutamine. Kaalusime välja kõik toorained. Esmalt lisasime katlasse sooja vee, murendasime pärmi, siis lisasime jahu, suhkru ning margariini. 
Väga oluline on see, et taigna temperatuur PEAB olema 27°C. Seega kuidas teada, kui sooja vee peab lisama? Esmalt peab kraadima ära jahu temperatuuri. Jahu temperaruut oli 19 °C. Arvutuskäik iseenesest on lihtne: soovitud taigna temperatuur korrutatakse kahega ja liidetakse maha jahu temperatuur. 
Ehk siis:2 x 27°C = 54 - 19°C= 35°C.  Ja et saada kohe õige temperatuuriga vesi, on selleks vastav masin, kust seda võtta. Mina seda õnneks võtma ei pidanud, sest õpetaja vajutas liiga palju nuppe seal korraga ja ma ei saanud midagi aru, kuidas ma selle vee sealt kätte peaks saama. :D  Selle ülesande andis Sigrid sujuvalt leedukale Teole. Igaljuhul tainast töötlesime masinaga u 5 minutit, kuni see oli kenasti elastne ja lõi katla seintest lahti. Edasi läks tainas kile alla käärima 15 minutiks. Siis kaalusime 500 g pätsid, vormisime ümaraks ja asetasime veel 15min. kile alla. Edasi näitas Christina meile Taani saiade rullimistehnikat ning üritasime samamoodi neid siis  teha. Vajab veel harjutamist!! Katsime pealisinna eelnevalt märja lapiga niisutades seemetega. Siis läksid kerkekappi u 20-30 minutiks kerkima. Viimasena enne ahjuminekut tegime veel erinevaid sisselõikeid saiadele. Siis läksid ahju küpsema u 25 minutiks. Praktiliselt kõiki saiu küpsetatakse siin järgnevalt:
250°C kraadi, siis alandaakse 220°C-230°C peale, aur oli 20 sek.

Veel mõned tähelepanekud: 
*Ideaalne taigna temp. on 25-30 °C.
*Kerkekapi temp. peab olema 38 °C.
*Niiskus 80-85%. Kindlasti ei tohiks alla 70% olla, siis ei kerku tainas hästi. Üle 90% ka ei tohiks siis hakkab liiga kiiresti kerkima ning suure niiskuse tõttu tekib vesi, mis rikub tooted ära. 






Teiseks valmistasime walnut bread'i ehk kreeka pähklitega saia:

1600 g petti (me pidime kasutama 500 g ja ülejäänu asendasime veega)
600 g vett, seega tegelikult 1700 g
150 g pärmi
60 g soola
200g hakitud kreekapähkleid
3550 g Itaalia tüüpi 00 nisujahu

Valmistamine käis sarnaselt eelmisega. Taigna temperatuur pidi olema samuit 27 °C, kuid seekord jahu temp. oli 20 °C, seega vee  temp. pidime võtma 34°C. Pett läks külmalt taignasse. Esmalt lisasime katlasse vee, siis peti, lahustasime pärmi, edasi jahu ja soola. Töötlesime u 5 minutit masinaga ning lisasime viimasel hetkel hakitud pähklid. Panime kile alla 30 minutiks kerkima. Sarnaselt teisega kaalusime 500 g jupid, vormisime ümaraks ning jätsime kerkima. Need jäidki sellise ümara kujuga saiad, kerkisid samuti samade temperatuuridega nagu valge sai.

Ikka ilgelt palju tainast:D

Kreekapähkli sai enne pealt vormimist

Veel üks oluline asi pärmitaigna puhul - kui te näete kuskil pärmitaignaretsepti, kus on kirjas, et segage pärm suhkruga, siis ärge jumala eest seda tehke! Soolaga ei tohi ka pärm kokku puutuda otse. Christina tegi meile selle nüüd puust ja punaseks selgeks, tehes lihtsat katset, kus ühele paberile pani pärmi peale suhkru, teisele soola. Suhkrut ei tohi pärmiga sellepärast kokku panna, et seened hakkavd kohe seda toiduks kasutama ja käärimine/kerkimine hakkab liiga kiiresti toimuma, aga see ei tohiks veel taigna segamise käigus juhtuda. Kui sool panna otse pärmi sisse, siis mõne aja pärast muutub see täiesti vesiseks vedelikuks ja sõna otseses mõttes tapaba pärmi ära. Kui sinna hakata nüüd jahu lisama, siis kindlasti ei ole võimalik enam sellest kerkivat pärmitainast saada.  Nii et ärge sedasi tehke! :)

Ahjusoojad nunnukesed..

Üldiselt saime õpetaja sõnul vist päris hästi hakkama, aga paljudel saiadel olid nö koledad tagumikud, ehk siis need otsad olid natuke pahasti rullitud ja nägin naljakad välja küll:D. Aga mis seal ikka, ega maitse ju ei muutu! Neid saiu me kahjuks ei saanud kohe maitsta, kuid pakuti õhtusöögile kõrvale sööklas. Ja peab ütlema, et äraütlemata head olid, lihtsalt võiga. Äärmiselt krõbe kate, seest aga udupehme, kerge, kohev ja väikse poorsusega. See kreeka pähkli sai oli kuidagi erilist mõnus, ja see italian 00 tüüpi jahu on hoopis teistsugune, sai jäi kuidagi halli värviga, võrreldes teise valge saiaga. Veel saime maitsta leiba, mis oli äärmiselt seemneterohke ja mõnusalt niiske ja pehme. Leiba said valmistada mingid muud pagariõpilased. Täitsa tore, et siin saab ja müüakse ka poodides tumedat leiba, nagu meile omane - nii et tulegi nii kange musta leiva igatsus peale! :)

Õpetaja kiitis just seda päevalilleseemnetega saia, olevat hästi välja kukkunud, ja see oli meie tiimi tehtud! :)