Esimesed emotsioonid ja praktikad

Esimesed päevad on möödunud täitsa toredalt! Koha jõudsime ka ilma seiklusteta nii et kõik sujus hästi. Olin välja vaadanud rongiajad ja peatused, nii oli veidi kergem orienteeruda. Kui siiski aga Kopenhaageni keskrongijaama jõudsime ja seal rongi vahetama pidime, ei teadnud küll keegi, kuhu peatusesse seal minema peaks, õnneks üks tark meist siiski õige koha üles leidis ja jõudsime kenasti Roskildesse. Sealt võtsime taksod ja sõitsime kooli. Aa.. Vahepeal pidin ära surema ausalt! Kuna ma suutsin täpselt 23 kg pakkida pagasisse, lisaks veel u 7 kg käsipagas, siis pidime Roskilde rongijaamas treppidest käima üles ja alla.. Ei noo, ei tasu võtta nii palju asju kaasa, et sured oma raskuste kätte ära noh! :D Kohalejõudes olin ikka ülinäljane ka lisaks sellele, õnneks saime kohe ühed suured võileivad ja veidi hiljem korralku õhtusöögi:)

Sama õhtu midagi erilist ei toimunud, meile näidati kus midagi ühikas asub ning pakkisime toas asjad lahti. Kui sisse astusime, tundus üldsegi, nagu oleksime haiglasse sattunud. Kõik oli niii vaikne ja halli värvi. Muide seintest kostub ka iga väiksemgi heli läbi, kujute ette mis tunne siis toas istuda on, kui leedukad ukse taga lollitavad ja muusikat kuulavad ja räuskavad..

Järgmine päev nägime siis oma pagarite gruppi ja oma õpetajat, tutvustati meile programmi, mida tegema hakkame ja näidati koolimaja. Peab ütlema, et väga huvitavaid asju teeme ja igati põnev tundub! :) Meie pagarite grupis on kokku 23 õpilast, neist enamik on leedukad, siis meie 4 eestlast ja paar soomlast kah. Eestlasi siiski kokku on 6, aga ülejäänud kaks tüdrukut õpivad lihunikuks! See kool ongi spetsialseerunud minu meelest lihateemale ja see kompleks on siin ikka väga suur.. Tegin mõned pildid ka, aga ma ilmselt ei hakka neid siia üles riputama, mõni nõrganärviline viskab veel sussid püsti, sest eriti tore vaatepilt seal just ei olnud..

Ja nüüd praktikapäevadest! Esimesel päeval pidime tegema taanlaste "kransekage't". See on selline ringidest koosnev küpsisetorn, mis on kokkukleebitud suhkruglasuuriga või sulašokolaadiga. Taanlased küpsetavad neid kas jõuludeks, uueks aastaks või pulmadeks. Seda võib teha kahte moodi - kas püstise torni või sarvekujulise. Meie saime mõlemaid proovida teha, tehnika on veidi erinev. Koosneb see tornike ainult suhkrust, martsipanist ja munavalgest.

Meid jaotati 4 laua vahel ära, lisaks meile neljale eestlasele on meie rühmas ka kaks leedu poissi. Ja nende kohta saab küll ainult kiidusõnu öelda, nad on toredad, lahked, sõbralikud ja viisakad. Ülejäänud leedukad, eeskätt tüdrukud.. Noh, jätab ikka soovida nende käitumine..

Vasakult siis Marit, Assol, Sigrid ja mina:)

Igaljuhul, retsept ise on selline:

300 g martsipani
150 g suhkrut
30 g munavalget
Glasuuriks on vaja:
300 g tuhksuhkrut
20 g munavalget

Tegime taignakogused 6 kordsed ja siis jagasime taigna 5 vahel ära, nii et igaüks meist sai 500 gr tainast. 
Kaalusime martsipani ja suhkru ära ja segasime masinaga aeglasel käigul ühtalseks puruks veidi üle minuti. Siis lisasime munavalged ja segasime teisiel käigul u 4 minutit. Liiga palju ei tohi ka segada, siis hakkab mandlitest liigselt õli eralduma ning tainas jääb liiga pehme ja vedel, et seda on raske vormida. Et aru saada, kas tainas on valmis, tuleb võtta väike jupp, voolida vorstiks ja siis ringiks keerata - kui jääb terveks ega pragune, ongi tainas valmis.

Edasi voolisin taigna 45 cm pikkuseks rulliks ja pidin lõikama 9 osaks, erinevate laiustega. Esimest juppi ehk tipuosa tegin lihtsalt ümaraks käte vahel, edasi vormisin esimese ringi 10 cm pikkuseks, edasi kasvasid kõik jupid 3 cm võrra. Kõik jupid vajutasin käelabaga ühe poole vastu lauda, seejärel tõmbasin noaga laua küljest lahti, keerasin teistpidi ja keerasin ringiks kokku. Siis tasandasin kratsiga pealispinna ja asetasin küpsetusplaadile. Kõik ülejäänud ringid tegin samamoodi. Küpsetatakse neid 220-230 °C  juures 7-8 minutit. 

Küpsetamata ringid

Küpsetatud ringid

Seejärel tegid kiiremad valmis suhkruglasuuri. Pidime voltima omale paberist koonusekujulise pritskoti. See vajab mul veel harjutamist! :D Täitsin selle glasuuriga ja kleepisin ringid omavahel kokku. Tegelikult täitsa tore mässamine!

Veidi vildakas, aga noh,  siiski alles esimene kord:)

Minu oma sai selline paksukeste triipudega ja veidi vildakas, aga ega see ju ometi maitset mõjuta:)
Nüüdseks oleme toakaaslase Sigridiga minu torni lammutama hakanud ja kusjuures see ei olegi nii magus ja lääge, kui arvata võis  - sest koosneb see ju põhilelt ainult suhkrust ja martsipanist. Korraga seda siiski palju ei suuda süüa..  õnneks!

Sarvekujulise kransekage puhul enam joonlauda kasutama ei pidanud ja kasutasime spetsiaalsete mõõtudega joonist, mille alusel teha. Kui sirge puhul pidid ringid olema sama paksusega, siis nüüd pidid need vorstid, millest ring voolida, olema keskelt suuremad ja äärtest kitsad ning ring kratsiga vajutades jääma 45° kraadise nurga alla. Ja selles seisnebki ka nipp, milline tuleb lõpptulemus - mõnel tuleb püstine torn ja kui liiga suur nurk jätta, keerab ta üldse ringiks kokku. Minul kukkus isegi täitsa normaalne välja, vähemalt enda arust:)
Oluline on katta kogu aeg tainas kilega, sest martsipan kuivab õhhu käes väga ruttu, hakkab pragunema ning siis on seda võimatu vormida. Kuna käisime vahepeal lõunal, siis eriti väiksemaid ringe oli raske kokku saada nii, et need katki ei läheks. Et asja parandada, pidi neid käte vahel rullima, et soojemaks saada. Enamvähem vist töötas küll:)

Küpsenud ja glasuuritud küpsised sarve jaoks. Paremal  U-kujuline jalg on selle jaoks, et sarv sinna hiljem toetuma panna.

Küpsetama ringid sarvekujulise kransekage jaoks

Minu sarveke sai siis selline. Ise olen igaljuhul sellega palju rohkem rahul kui esimesega. Kuna ringid on küllaltki rasked, tundus algul imelik, et kas šokolaad suudab nii hästi ja püsivalt need kokku kleepida, ja näe - suudabki! Tegime ka kaunistusi, aga no neid oli küll võimatu sinna toppida, lagunesid ära kogu aeg :D

Üks tore pildike veel - paremal on Mariti oma, mis on minu meelest superhästi välja tulnud! Vasakul on meie grupist leedu poisi Teo oma, kus ta ikka kasutas liiga ohtralt šokolaadi. Teame temast seda, et ta on vist kõige suurem šokolaadiarmastaja üldse ja see pilt kinnitab seda ilmselgelt! :D

Ja lõpetuseks - üks päev käisime toakaaslase Sigridiga Roskilde peal uudistamas ja siis jäid silma sellised toredad sigudikud! :)