Kohe saab koju!!

Neljapäeval oli meil hindamine, kus pidime tegema esitluse siinsest praktikast ja samuti rääkis õpetaja Anette meile meie hinnetest ja miks me just selliseid saime ning saime tagasisidet oma raportile, mille kirjutama pidime. Hnnet just A-d ei saanud, aga ega see ka kõige olulisem pole. Tegelikult on natuke kurb ja kahju sellest, et õpetaja jaoks jäime, meie neli eestlast kuidagi märkamatuks :( Just sellepärast, et tema arust ei küsinud me väga palju asju ta käest, ei kutsunud vaatama oma töid jne, kuid saime hästi hakkama ja ajasime kogu aeg vaikselt oma rida. Soomlased jäid talle meelde sellega, et nad pidevalt vingusid millegi üle, ning leedukat - nendega oli pidevalt üks jama jama otsa ja seega läks õpetajal aur nende peale. Tegelikult on väga kahju, et selleks et silma jääda, peab kas õpetaja küljes rippuma ja talle pinda käima, vinguma või mingit rumalust korda saata?! Kokkuvõttes aga see hinne ei olegi oluline, sest ma tean, et mina ise olen siit väga palju saanud ja õppinud, ning see ongi kõige tähtsam! :) Tegelt õps ütles, et ta hakkas meid viimasel nädalal rohkem nägema, ja seda oli ka tunda, ta leidis aega ka meie jaoks. Ja ütles hiljem veel, et järgmine aasta teeb ta teistmoodi, esiteks ei luba ta nii paljudel õpilastel tulla, sest 23 on ikka liiga palju ja teisalt paneb ta hinde arvestades ka Rasmuse arvamust, mis oleks õiglane. Rasmus olevat meid näinud ja märganud meid rohkem, näinud meie oskusi ja  tahet asju teha. Mulle üldsegi tundub, et tema kuidagi haldas seda suurt gruppi rohkem ja jõudis kõigiga rohkem tegeleda, mis siis et meil temaga palju vähem tunde oli.

Igaljuhul, pärast hindamist olime tublid ja jalutasime päris pikalt Sigridiga, oma 8 km, pärast õhtul veel tegime trenni ka. :) Käisime Vikingu muuseumis (meile anti koolist tasuta pääsmed) ja kolasime natuke kaubandukeskuses.

Need on siis taastatud viikingilaevad (nii palju kui neid osi järgi oli), mille kokkupanekule kulus lausa 25 aastat.

Reedel ootas meid siis pidulik lõpu brunch ja sertifikaatide kätteandmine. Kuna olime eelnevalt toidud valmis teinud, siis pidime need ise üles soojendama. Laua katmine ja muu selline jäi seekord lihunikkude ülesandeks. Meid aga ootas praktikumis üks vahva üllatus - kui teised pidid kõik siis toite soojendama, siis meile andis Anette erilise ülesande - valmistada pulmatort! Alguses tundus päris kreisi, sest aega oli 2 tundi. Ta tahtis üllata ühte IT tüdrukut, kes siin töötab ja äsja abiellus. Kõik teised olid ammu ära läinud ja me tegime seal pagarikojas seda oma pool päeva. Kõik peaks ju ideaalne välja nägema, esimest korda tehes on see ikka eriti aeganõudev. Lisaks pidime tegema ühe šokolaadikreemi sinna vahele, mille suutsime 3 korda tuksi keerata! Harjutamine teeb meistriks või kuidas see nüüd oligi.. :D Igaljuhul väikeste vigadega, aga siiski, jäin mina küll väga rahule meie tehtud tordiga :) Siis viisime selle koos sellel naisele üle ja ta oli niii õnnelik ja ülimalt üllatunud, kallistas ja tänas meid! :) Tore teha on ikka supervahva  - saab kellegi õnnelikuks teha! :) Ja õpetaja andiski selle ülesande meile just sellepärast, et saaks meid viimasel päeval rohkem näha ja tundma õppida ja oma oskused proovile panna.

Meie päris esimene pulmatordikatsetus :)

Reedel õhtul käisin ka veel Kopenhaagenis Katriniga kokku saamas. Me ei pidanud rohkem enam nägema (kiired elud juu!), kuid ta eelmisel õhtul teatas mulle, et ikka väga tahaks veel mind näha. Leidsimegi kesklinnas ühe täitsa normaalse hinnaklassiga (Taani kohta) toidukoha, kus vahetasime uudiseid, naersime, sõime, nautisime mõned klaasid veini ja veetsime ühe vahva õhtu! See, et ma Katat veel korra nägin, muutis selle Taani lõpuaja väga palju paremaks! :) Jõudsin alles 1 paiku öösel ühikasse tagais, nii et täitsa pikalt venis. :) Muideks naljakas oli see, et öine rong oli puupüsti rahvast täis, pidin terve tee vahekäigus püsti seisma ja sealgi hakkas juba kitsaks minema. Poleks arvanud, et nii palju sõitjaid sellisel ajal on:)

Jeei, sertifikaadid käes!

Hahahhaa :D Eleri pildistas ja ütles, et noh, poseerige nüüd. Nagu pildilt näha, võttsi Sigrid asja vägagi tõsiselt! :D:D

Nüüd ei olegi enam palju jäänud.. Vaja veel asjad pakkida, siis on juba hommik ja saab kodu poole teele asuda! See viis nädalat on siin möödunud ikka ülimalt kiiresti ja tegelikult ka täitsa kahju, et see kõik siin läbi on. Igaljuhul olen siin tohutult õppinud ja olen ülimalt õnnelik, et mul avanes selline võimalus siia tulla! Aga koju on ka ikka juba hea tulla!

Tsauu ja nüüd näeme juba laivis!

Knagsted ja viimase nädala tegemised

Viimasel nädalal valmistame põhilselt ette kaheks päevaks - kolmapäevaseks Taani koogikohviku päevaks ("knagsted") ja reedeseks pidulikuks lõpusöömaks. Esmaspäev oli tund koos Rasmusega ning igaüks sai erinevaid ülesanded, mõned küpsetasid pannkooke, osa tegid pirukaid jne. Mina ja Sigrid pidime tegema põldmarja moosi ja marjasiirupit. Assol ja Marit said eriti "raske" ülesande - peekoniviile ahjuplaatidele sättida ja küpsetada. :D Nii et see pani küll meie pagari ja kondiitrioskused ju vägagi proovile :D. Mõtlesin, et kui ma pean terve nädal mingit pagana moosi keetma, siis on küll eriti nüri värk ja tahaks koju jubaaa pigem! :D Tegelikult oli päev ikkagi päris tore ja lõpus rääkisime Rasmusega riikide vahelistest erinevustest, koolisüsteemidest, hinnatasemetest, oma unistusest jne. Leedukas Teo küsis päris otse, palju ta palka saab. Seda ta meile ei öelnud, küll aga rääkis ta eelnevast tööst. Nimelt töötas ta mingi aeg Taani kuningapalee peakokana ja üldse kõige kõrgema juhina, kelle vastutada oli nt 12 söökla toimimine, tema alluvuses oli palju kokkasid jne. Kuigi tal oli ka hüvesid  - anti telefonid, arvutid, autod jne, hakkas see lõpuks teda nii kurnama, sest päevad olid pikad - 10-15 tunnised ning ta pidi ka öösel kättesaadav olema. Lisaks on see ikka ka meeletult suur vastutus. Nii et ma ei imesta, et ta kooli tööle tuli, palju pingevabam siiski. Muide kuninganna kohta ütles ta umbes nii, et ta on üks igavene ülbe bitch! :D Pärast küll ütles, et eiiei, tegelt tegin nalja, et väga tore inimene on.. Mine sa siis nüüd tea..! Igaljuhul, tollal ta teenis eurodes umbes 6000. Vahel, kui oli väga hea kuu, 7000-8000 eurot. Hetkel teenib ta ikka palju vähem, kuigi ta täpset summat ei öelnud. Igaljuhul olen ma tema kui õpetajaga väga rahul ning üldse tundub väga kogenud kokk ja huvitav ja tore inimene olevat. :)

Teisipäeval oli praktika koos Anettega. Ta oli üllatavalt heas tujus :) Tegime taas ettevalmistusi. Nagu esmaspäevalgi, siis osa asju külmutasime, või siis küpsetasime poolvalmis, et reedel kas üles soojendada või lõpuni küpsetada. Meie Sigridiga tegime kukleid mooniseemnetega. Õps pakkus, et võime ka kukeldajaga teha, kuid tahtsime kuklitehnikat oma kätega harjutada. Meie ja ka õpetaja meelest tulid hästi välja ja saime kiita isegi talt :). Veel aitasime Assolil ja Maritil teha natuke asju Othello tortide jaoks. Lisaks aitasime leedukatel šokolaadicrossainte teha, nii et me Sigridiga jäime küll päevaga väga rahule. :)

Kuklite, taani keeles morgenbrød småt retsept:

1000g vett
100g pärmi
20g soola
30g suhkrut
2 muna
1800g nisujahu
75g margariini

Panime kõik kaalutud toorained katlasse ja töötlesime masinaga u 5 minutit. Enne muidugi pidime arvutama vee temperatuuri, üritasin sellesst veidrast masinast õige temperatruuriga vee kätte saada, enamvähem vist sain isegi hakkama, kuklid igaljuhul tulid välja.  Panime natuke jahu ka juurde, tundus liiga kleepuv muidu. Lasime taignal kerkida 2 x 15 min. Kaalusime 50 g jupid ja vormisime kukliteks, pintseldasime munamäärdega ja katsime seemnetega. Siis panime kerkekappi kerkima (veel üks uus asi, pidin ise selle kerkekapi seadistama ja kuni tänaseni ma seda ei osanud :D). U poole tunni pärast olid need mõnusalt kohevad ja kerkinud. Seejärel tuli ahi kuumutada 250°C. Kui kuklid ahjus, alandasime temperatuuri 230°C, aur 15 sek ja küpsetasime 12 minutit. Muidu peaksid need veel u 3 minutit küpsetama, aga kuna need läksid sügavkülma ja reedel küpsetame üle, siis päris valmis ei teinud. :)

Šokolaadi crossaint

 

Kolmapäev oli küll sagimist täis. Valmistasime ette siis traditsioonlist Taani koogikohvikust "knagstedi". Osa meist abistas üleval laudu katta, teed-kohvi keeta jne. Mina ja Sigrid olime all pagarikojas. Kell 13.00 pidi kõik valmis tulema. Mõtlesime algul, et ei tea kelle jaoks nii uhket lauda korraldatakse, mõtlesime, et mingid tähtsad inimesed... Aga need tähtsad inimsed olid lihunikud, sest neil oli samal päeval eksam sea lõikamise peal.. :D Mõned õpetajad olid siiski ka. Saime ise ka seal kohvitada ja koogitada. Oijah, ma ei mäleta, millal ma sellise koguse magusat sõin korraga. Paljud asjad sisaldasid martsipani muidugi ja üldse, kui nii palju asju segamini süüa, ei saa nendest maitsetest enam üldse aru. Pärast ikka korraliukult iiveldas, ja kõik asjad olidki ju pmst magusad, ainult tavaline crossaint oli selline neutraalne. Kahju, et soolaseid asju ei teinud, peale nene suhkrupommide söömist oleks hädasti olnud vaja heeringat näiteks! :D

Igaljuhul nüüd palju pilte, millega meie grupp hakkama sai. Minu arust nägi välja tõeliselt kaunis ja ilus, nagu oleks täitsa päris!! :))

Veel küpsetamata pärmi-lehttaigna kringel

Pärmi-lehtaigna kolmnurk vaniljekreemi ja martsipanitäidisega

Suur Othello tort

Maasika biskviittort

Hunnikute viisi erinevaid Taani võiküpsiseid ja taga piparkoogid, mida Sigriga kaunistama pidime.

Mingid martsipani-vahukoore-vanilje keedukreemi koogikesed

Biskviidi põhi, lisaks vanilje keedukreem keskel ja hunnikute viisi vahukoort, kaetud martsipaniga.

See kandiks näeb küll minu meelest vägev välja! Sarvekujuline kransekage, kus on hulgaliselt meie endi tehtud assortiikompvekke ning maasikad. Täiesti kunindlik vaagen! :) Taoliselt nad neid kransekagesid serveerivadki :)

Tegelikult oli veel mega palju asju, millest lihtsalt ei jõudnud teha pilti. Osade asjade pildid ja asjad on eelnevatest postitustes ka olemas, nt flodebollerid jne. Laual oli veel mingeid martsipani kange, mis olid šokolaadi kastetud, siis veel mingi martsipanikoogikesed, mis olid pealt kaetud šokolaadiga, lisaks veel vahukoor ja maasikad ja veel mõned asjad kindlasti. Tõesti liiga palju magusat, et meeles pidada. :D

Igaljuhul arvan, et hästi tore on see, et õpetaja Anette jäi vägagi rahule - ta ütles, et kui ta seda lauda vaatas, ei tundunud, nagu selle oleks õpilased teinud - päris uhke värk juu!! :))

Jeee, varsti on nädalavahetus ja siis saab juba kojuu!! :))

Assortiikommid ja bake sale

Vahepeal tegelesime šokolaadi tempereerimisega ning tegime sellest nö assortiikomme. Tempereerimine tähendab seda, et kõigepealt sulatatakse šokolaad teatud temperatuurini (45-50°C), siis lisatakse sellele juurde tahket šokolaadi ning segatakse hästi palju, et maha jahtuks (u 27 °C), seejärel tõstetakse jälle teatud temperatuurini (28-31 °C). See, millist temperatuuri on vaja, sõltub, kas tegemist on tumeda, piima -või valge šokolaadiga. Kõik see mängimine on vajalik selleks, et pärast jääks kas kommidele, šokolaadimunadele vms ilus läikiv pind ning sellist šokolaadi saab hoida ka toatemperatuuril või näppude vahel nii, et see sulama ei hakkaks. Lisaks annab see sulatamine šokolaadile stabiilsust ja on parem tööd teha. Aga see kõik on üks täppisteadus, kui kasvõi see lõpp temepartuur läheks ühe kraadi võrra kõrgemaks, on kogu asi pekkis ja tuleb otsast alata (sellisel juhul võib nt hallikas kiht šokolaadile jääda). Meie saime oma grupis valge šokolaadi, mis on kõige kapriissem kah. Minu kommid tulid ühtlasemad, nt Sigridil ei voolanud vormid korralikult tühjaks ja jäid kuidagi paksud. Midagi meil igaljuhul veidike nihu läks.  :) Aga maitsvad olid ikka küll!

Selliste kommide tegemise jaoks on muidugi ka spetsvormid, mille puhastamine on ilgelt tüütu ja väga kallid on ka. Veega neid märjaks teha ei tohi, vaid tuleb selle soojapuhuriga kuumutada, et šokolaad sulaks ja seejärel ülihoolikalt vatipatjadega hõõruda.

Kommide täidis sai järgmine:

50g võid
100g piima
550 g šokolaadi (kasutasime piimašokolaadi)

Maitseks kas rummi, Baileyst, metspähklipastat, apelsini või mida iganes hind ihaldab.

Šokolaad  tuli ära sulatada, piim keema lasta, seejärel piim kallata sulanud šokolaadile ning lisada väiksete juppide kaupa või. Viimaseks jäi maitsestamine. Meie lisasime Baileyst ja see kombinatsioon sai ülihea. Õpetaja tegi nt valge šokolaadi ümbrise ja täidise piimašokolaadi-metspähklimaitselise, oh saaa, milline taevalik kooslus!! :D Said nad muide palju paremad, kui poes! ;)

Mõnus assortii :)

Siis oli meil ka rahvuslike küpsetiste päev ja nende müük. Iga grupp pidi valmistama oma riigi poppe ja traditsioonilisi asju. Meie tegime sefiirikorvikesi, kamakreemiga korvikesi jõhvikakeedisega ning midagi soolast ka - pizzakringlit. :) Ma ei tea kas see viimane meil päris traditsiooniline asi on, aga igaljuhul kringlid küpsetavad eestlased küll ju palju :) Kama-ja sefiirikorvikesed olid mõlemalt tehtud liivataignast ning sefiirikorvidesse panime ka moosi. Kamakreem koosnes enamvähem võrdses koguses mascarponest, vahukoorest, lisaks tunde järgi kama, suhkrut ja ühe vaniljekauna seemned ka. Järgmine kord asendaks osa toorjuustust kohupiimaga, et nii rammus maitse domineerima ei jääks. Teiste riikide omast meeldisid mulle kõige rohkem vist soomlaste mustikapirukas ja leedukate mingi soolane lihapirukas. :P Tore on see, et kõikide riikide küpsetiste retseptidest pandi kokku üks retseptiraamat, nii et tahtmise korral saab kõiki asju ka kodus järgi proovida :).

Kamakorvikesed

Kamaga on välismaalastel vist imelikud lood, neid väga ei ostetud. Pakkusime Rasmusele ka maitsta ja ta ütles, et päris huvitav ja oli nii üllatunud näoga, et seda tehakse teraviljadest. Lisaks tundis ta õrna kohvimaitsest?!?! Igaljuhul soomlaastele hullult kamavärk maitses ja nad vitsutasid neid hiljem isuga :) Meile meeldis ka väga :) Vahelduseks hea nendele ilgelt läägetele ja magusatee Taani asjadele:)

Pizzakringel (ohtra täidisega!!)

Sefiirikorvid

Igaljuhul üritus oli iseenesest tore, kuid koolis oli nii vähe rahvast ja üldse see müük toimus halva koha peal, kuhu rahvast eriti ei satugi. Nii et kokkuvõttes päris ebaõnnestunud värk, sest tooteid osteti suht vähe ja neid jäi megapalju järgi! Hiljem muidugi saime neid siis ise süüa ja üksteise omi proovida.. õpetaja Rasmus ütleski pärast kuidagi naljakalt, andis meile pausi selle ajaks ja lausus midagi sellist et "for the next 20 minutes eat, shit or do whatever you want" :D Peaks mainima, et päris otsekohene on ta, aga mulle meeldib! Muidugi me kõik pakkisime ka natuke tubadesse kaasa, aga pärast saime selle eest piki päid, kuna ta ei andnud selle jaoks luba (samas enne ei keelanud ka!!). Järgijäänud tooted oleks muidu sügavkülma läiud ja oodanud uut müügipäeva, kui toimub Taani traditsiooniliste küpsetiste müük. Sellest siis nii palju... Ups noh! :D

Nädalavahetus võib öelda, et oli suhteliselt igav. Ilm oli väga tormine, nagu ka kodumail, kuid nii palju kahju siiski torm siin ei ole teinud. Seega väga välja ei kipu, ühikas on ka kõik kinni ja nii polegi muud teha kui istuda, süüa ja filme vaadata. :D Ok, tegelt üritan asjalik ka olla ja vahepeal kooliasju teha:) Laupäeval küll käisime Sigridiga linna peal ja ühes kaubanduskeskuses, kus oli küll palju rahvast ja melu käis, aga ülejäänud linn oli täitsa nagu välja surnud, kõik kohad on kinni ja keegi ei liigu ka.. Kui ma varem pole seda tundnud, siis see nädalavahetus tundsin ikka päris mitmel korral üsna suurt koduigatsust! Aga nüüd on ainult nii vähe veel lõpuni jäänud :)

Mis siis, et peaagu inimtühi, aga talvisel ajal on peatänav päris armas:)

Flødeboller ja kaua tehtud kaunikene (tort)

Sellel nädalal käisime teisipäeval Kopenghaagenis ekskursioonil. Pidime külastama erinevaid pagaritöökodasid ja sealjuures ka nägema erinevate küpsetiste tootmist. Aga kuna leedukad suutsid mingi juraga hakkama saada nädalavahetusel, tõenäoliselt suitsetasid savu ja soomlased vist kaebasid ära õpetajale. Igaljuhul, õpetaja ei lubanud poisse kaasa ja seega ta tühistas kogu planeeritud ekskursiooni ära. :( Me lihtsalt jalutasime mööda linna, vaatasime kohvikute akendest sisse ja õpetaja rääkis mingit juttu kõrvale. Isegi sisse ei saanud minna, sest enamik kohad olid nii väiksed ja poleks mahtunud. Ühes kohas siiski pidime kommide tegemist nägema, aga jõudsime sinna 15 min varem, seega kõndisime sealt ära ja ei näinud seda ka. Nii et kokkuvõttes suht mõttetu, ma võin ise ka kohvikute akendest sisse vaadata ja netis nende kohta guugledada... Ja kui Roskildesse tagasi jõudsime, mõtlesime, et lähme bussiga. Olime kolmekesi - mina, Sigrid ja Marit ja läksime bussi peale.. Mis aga osutus valeks. Pmst see buss jõudis ka kooli juurde, aga ilgelt suure ringiga. Kuna Marit ja Assol on selle vea juba varem teinud, nii et ta hüppas vahepeal maha. Meie Sigridiga jäime ikka bussi edasi, jalad andsid ka päev otsa kõndimisest tunda ja mõtlesime, et no kui pika ringi ta ikka teha saab. Ja kokkuvõttes sõitsime 5 min bussisõidu asemel tund aega! :D Noh, läheb hästi mul nende ühistransportidega, tulevad meelde Portugali ajad, kui nii umbes 100 korda sai istutud vale metroo/bussi peale. :D

Vähemalt õpetaja ostis meile mõnest kohast erinevaid kooke, küpsiseid ja komme maitsta. Torvehallerne turul proovisime ühtesid käsitöökompvekke, mis on siin Taanis ühed väga popid ja traditsioonilised asjad. Martsipani põhi, sarapuupähkli kiht, pehme ja vahukommine-sefiirine segu keskel ning kaetud šokolaadiga, oli see vast üks njämmi kooslus! Tegime praktikas neid samu asju järgi ka, nimeks on neil flødeboller.
Tegemine tegelt on päris lihtne ja ma usun, et teen kodus ka neid järgi.

Flødebolleri jaoks on vaja:

martsipanimassi, see tuleb rullida u 3 mm paksuseks, lõigata väiksed ringid ja kergelt ahjus ära küpsetada.

150g vett,
375g suhkrut
200g glükoosi (kodus vedelat glükoosi pole, saab ka ilma selleta teha, kuid see ilmselt aitab struktuuri palju paremini hoida)

Kõik tuli potis keema ajada ja kuumutada kuni 117 °C.
250g munavalget
50g suhkrut

Munavalge ja suhkur tuli tugevaks vahuks vahustada. Mõlemad segud peaksid samaaegselt valmis saama. Suhkru-vee segu tuleb järk-järgult kallata munavalgele ja veel veidi vahustada.

Siis pritsisime kõrged tornid martispaniketastele. Seejärel kastsime need sulatatud piimašokolaadi (lisasime juurde kookosrasva, mis aitab stabiilsemana hoida ja šokolaad ei tahku nii kiiresti ära), kaunistasime ning panime külmikusse. Kusjuures väga mõnusad on need ja pole üldse raske teha! Muidugi need mida proffide poolt tehtud olid, olid veel maitsvamad :)

Kui õpetaja näitas, kuidas neid torniks pritsida, tundus kuidagi jube kerge aga ei olnud üldse nii lihtne teha. Tegelikult ei tohiks väga neid kihte näha olla ja teravad tippu, samas peavad olema need sirged ja kõrged tornid. Peale šokolaadi sisse kastmist meenutas mõni nagu eriti koledat või ära vajunud meeste genitaale :D:D


Maitsed olid ka veidi erinevad meil, üks oli tavaline, ühele lisasime maasikaessentsi ja kolmandale apelsini.

Valmis söömiseks!
Muidugi saime tuppa kaasa võtta neid (kahjuks, ebanormaalne, palju me siin igast ebatervislikku kraami sisse ajame :D)



Vahepeal oli meil tund jällegi Rasmusega ja pidime tegema erinevaid desserte. 3 gruppi tegid panna cottat, sidruni mousse'd ja pirnipirukat. Ülejäänud kolm, sealhulgas meie tegime külmi sidrunipannkooke sidrunikastmega ning õuna-rabarberi trfile'lit. Pannkookide vahele läks selline mõnus sidrunine vahukoore-valge šokolaadi kreem. Trifle jaoks purustamine mandliküpsised puruks ja panime kihti kaussi vanilje keedukreemi-vahukoore seguga ja ise tehtud õuna-rabarberi keedisega.Rasmus andis jällegi kellaajad, millal pidime toidud valmis saama ja siis oli jällegi tunne, nagu oleks master chefi saates ja Gordon Ramsay hindaks toite. :D Natuke nuriseses selle üle et trifle kihid polnud ühtlased ja selle üle, et pannkoogid pidanukd olema õhemad ning need ei olnud täiesti läbi küpsenud. Ja siis veel see sidrunikaste oli ülimalt hapu, aga see on Mariti süü.  :D Ta tegi kastme aga ei maitsnud üldse, kas oleks suhkrut juurde vaja, no see oli ikka räigelt hapu :D Ja presentatsiooni koha pealt oli asi ok, aga need sidrunilõigud viskas ta küll kohe ära, põhjendades, et kõik mis taldrikul on, peab olema söödav. :) Üldiselt saime siiski hakkama paremini, kui eelmine kord. :) Ühed leedukad said nii hästi hakkama, ahnisime pärast Sigridega hoogsalt nende magustoit. See oli parim panna cotta, mida vist saanud olen. Nii siidjas ja täpselt õige tekstuuriga ja kõik oli tasakaalus, õps kiitis ka väga, kuigi presentatsioon läks täiesti pekki :D. Nende mousse ja pirnikook olid ka jumalikud:)

Õuna-rabarberi trifle

Pannkoogid sidrunikreemi sidrunikastmega

Leedukate ülimalt maitsvad pirikook ja panna cotta tagaplaanil, ees sidruni mousse

Nüüd kirjutan lõpuks ühest kihilisest tordist ka, mida ma tegime reaalselt mingi nädal aega ja nägime rämedat vaeva. Esimesel päeval põhjad ja täidised ning panime kokku, teisel päeval kaunistusi (igaüks saime vastavalt oma maitsele dekoreerida ja kujukesi jms teha) ja katsime tordi martsipani/suhkrumassiga ning kolmandal kaunistsime lõplikult. Tore on see, et saime valida ise marjad, millest moosi teeme ja millist šokolaadi kasutada tahame.

Tort koosned kolmest biskviidikihist, ning samuti äärtesse läks biskviidiriba, 8 cm laiune.

Biskviitidega mähitud koogipõhjad ja ümbris

 Sisse läks kaks kreemi:

• Šokolaadikreem:

1 l vahukoort
300 g šokolaadi (tume, piimašokolaad või valge)

Kui üks pisike tort teha, tuleb seda ilmselt palju, sest ühele läheb vaja ca 400 g kreemi. Vahukoor tuli keema ajada ja šokolaadike kallata, kuni sulas ära. Seejärel läks külmkappi jahtuma ning hiljem tuli see hästi kohevaks ja paksuks kreemiks vahustada. See läks esimese kihi vahele.

• Fromage (ei oska eesti keelsest tõlgelt kuskilt leida):

500g vahukoort
400g moosi - meie keetsime mustika-vaarikamoosi
4 želatiinilehte.

Vahukoor tuli vahustada. Želatiinilehed panime külma vette likku u 5 minutiks. Siis kallasime potti u pool moosi kogusest, segasime käte vahel pigistatud želatiinilehed sisse ning seejärel panime pliidile ning segasime kogu aeg näppudega, kuni želatiin oli täielikult sulanud. Pärmis kuumaks läks lõpus ikka näppudel:D Siis segasime juurde ülejäänud moosi (sõrmedega!!) ja ootasime mõned minutid, et temperatuur alaneks, et siis hiljem vahukoorega segades tükki ei läheks. Siis segasimegi spaatlitäie kaupa vahukoort moosi hulka õrnalt alt üles tõstes. Lõpptulemus pidi jääma küllaltki tugev, ühtlane ja õrn vaht. Mõnel läks see ikka täitsa pekki, nägi nagu tükkis okse välja :D Ilmselt temperatuuride liigsest erinevusest. Muide, see kreem sai megahea ja selle pisikese koogi jaoks läks nii vähe vaja, nii et pärast sõid kõik seda. Üks leedukastest, kes meie oma maitses, ütles, et meil on kõige parem, nii et hea, et nendest marjadest moosi tegime :). Kui kreemi oli kuhjaga peale pandud, tuli panna peale viimane biskviit ja siis läksid need külmikusse. Teine päev, kui edasi tegime, katsin tordi suhkrumassiga, mis oli eelnevalt õhukese kihi suhkru-võiseguga kaetud, et külge kleepuks. See nõuab ikka ka omajagu harjutamist! Katsin esimest korda ja no et saada see peale nii, et kuskilt kortsu ei jääks ja ei rabeneks, on ikka tükk tööd. Marit õnneks veidi abistas mind :))

Kuna mul vahepeal on koduigatsus, otsustasin tordi kaunistada patriootlikult lipuvärvides! :D Kui kõik tordid olid valmis, siis õpetaja hindas ka, mida oleks võinud kaunistades teistmoodi teha jne. Õnneks hindeid ikka ei pandud. :)

Esimese päeva töö

Sigridi tort

Mariti kätetöö

Assoli tort

Minu arust olid meie tordid ja ka soomlaste omad palju kenamad võrreldes mõne leedukate segapudruga, kus miljon erinevat värvi oli kokku pandud jne. Igaljuhul, neid torte saime jällegi õhtusöögil sööklas süüa.. Maitse, eriti just meie grupi oma oli eriti hea! Aga nii kahju, krd nädal aega näe ühe tordiga vaeva ja siis lihtsalt sööklas süüakse ära.. Kuna järgmine nädal on üks kohvikute päev, kus müüakde Taani traditsioonilisi küpsetisi, siis lootsin, et need läehvad sinna müüki, aga no kus sa sellega. Aga eks see vist nii ikkagi ole, et tortide saatus on kõhtu lennata :))

 

Loodan, et selle postitusega ajasin kül teil suud vesistama :)

Kopenhaagenit avastamas

Seda nädalavahetust ootasin küll nii väga, sest Reido oli külla tulemas:) Õnneks reedene praktika läks väga kiiresti ja siis võiski juba vabade päevade nautimine täiel rinnal alata :). Natuke praktikast ka. Siin on üks hästi tore kokk Rasmus, kes õpetas meile teoorias tundma erinevaid maitseid. Tegelesime 5 põhimaitsega - magusa, soolase, mõru, hapu ja umamiga. Kui esimesed neli on tuntud, siis umami on selline uuem mõiste. Sinna kuuluvad toiduained, mis justkui kuuluvad ka kõikidesse eelnevatesse gruppidesse või siis hoopis need, mille maitset on raske kirjeldada. Üldiselt lähevad umami alla kõik toiduained, milles on palju valku ja rasva, näiteks liha, kala, juustud - eriti vanemad juustud (parmesan), piimatooted, sojakaste, munad ja ka näiteks tomatid. Praktikas jaotati meid ära 5 laua vahel, täpselt nii palju on neid maitseid. Seejärel oli Rasmusel üks suur kogus erinevaid toiduaineid, mille pidime siis vastavalt ära jaotama. Meie grupp sai hapu maitse. Alguses oli küll segaduse tunne, et mis me peale hakkame, kui meil oli keefir, vein, laim, apelsinimahl, palsamiäädikas jne.. :D Küll aga saime ikkagi natuke tooraineid juurde, kuigi suhteliselt piiratud valikus ning siis pidime u 1,5 h jooksul tegema kaks/kolm rooga, tuues välja ja rõhutades siis just seda hapukat maitset. See pidi ka kajastuma väljanägemises. Enne kui toitu hakkasime tegema, pidime toorained järjestama alustades kõige vähem hapumast lõpetades kõige hapuma toorainega. Kuna me saime ka sealihajupid, siis otsustasime, et paneme ürtide, küüslaugu, veini ja äädikaga marinaadi ja küpsetame esmalt pannil ja siis ahjus ära. Kõrvale tegime värske salati. Sealjuures soovitas Rasmus, et ka salatisse saada see hapukas toon, teha salatikaste hapupiimast, koorest, pruunist suhkrut ja piprast-soolast.. Noh, mõte oli ju hea, aga välja tuli ülimalt kahtlane. :D Kõrvale tegime friteeritud kartulisektoreid. Kui me muidu veits ebaõnnestusime, siis kartulid olid igaljuhul jube head! :D Aga sealt saime noomida, et puudub ju hapu.. Igaljuhul, magustoiduks tegime šokolaadimoussed või midagi taolist, koos hapukate marjadega. Kui toidud olid valmis, pidime neid esitlema ja Rasmus käis kõikide laudade juures hindamas.. Uhh, nagu master chefii saates oleks olnud! :D Igaljuhul meie toidust ei saanud väljanägemiselt aru, et tegu oleks hapu maitsega, pigem magus. Saime igasugu soovitusi ja väikseid nippe, mida teistmoodi teha.

Meie liha jäi küll selline päris kuiv, kuigi veinimaitset oli tunda päris tugevalt, nii et saime isegi kiita. :) Saime ka nõuannet, et magustoidu peal oleks võinud riivida laimikoort, et sööja saaks aru, millist maitsemeelt rõhutatakse. Lisaks veel, et oleks võinud nt palsamiäädikaga marju marineerida, et maitset veelgi esile tuua.

Tooksin välja leedukate toidud. Teo, kes tööab kokana, sai küll suurepäraselt hakkama. Nad said magusa maitse ning Rasmus jäi väga rahule ja kõik teised ka. Toit oli nii väljanägemiselt kui ka maitselt kerge magusa alatooniga.  Nad tegid veise steiki, seest roosakas, kergelt magusa alatooniga toorsalati ning serveerisid karamelliseeritud õunaga. Liha marineerisid nad sojakastme, mee ja muu säärasega, sellel oli veel mõnusalt suitsune mekk juures, nii et ma oleks kõik need taldrikud tühjaks söönud :D

Igaljuhul mulle nii väga meeldis see tund! Keegi pole kunagi õpetanud erinevaid maitsemeeli tunnetama ja ka seda, millised toorained või maitsed omavahel tegelikult üldse kokku sobivad ning mis toidule millises valmistamise faasis mingit maitset lisada jne. Väga lahe kogemus! :)

Kui praktika läbi, siis tuli Reidole järgi ning põrutasime Kopenhaageni lähedale ööbimiskohta otsima ja asju viima. Õhtul käisime veel Kopenhaagenis Christiania linnaosas jalutamas, mis on nagu täiesti teine maailm. Seal ei kehti seadused ja reeglid, nagu mujal. Selline üks hipide ja korralik narko piirkond on ikka. Sealt saab nii lihtsalt osta kanepit, valik on ka selline, et võtab silme eest kirjuks. Õhtusel ajal on seal ikka natuke õudne või selline kõhe tunne ringi käia.. Igaljuhul on see väga huvitav ja teistmoodi koht. Tuntud ka üle maailma ja üks põhi turistide vaatamisväärsusi siin.

Üks päris võimas ja uhke ratas jõuluturu juures

Laupäeval tegime küll maksimum turisti päeva! Kuna meil anti kooli poolet tasuta kaks Kopenhaageni kaarti, millega saab sõitda 24 h jooksul tasuta kõikide tranpordivahenditega (meil küll vaja ei läinud seda, olime rendiautoga) ja pea kõikides muuseumites ja atraktsioonides tasuta sissepääsu. Hommik algas Carslbergi õlletehase külastamisega; seal nägi ühte eriti suurt erinevatest riikidest pärit õllekogu. :) Ja üldsegi nägi seda ajalugu, kui palju tehti vanasti ikka käsitsi.. ulme, lisaks veel vanaaegset Carslergi autot ja muud huvitavat!

Õlleparadiis!

Eesti õlu ka!

Äge auto! Sellisega oleks lahe laadal õlut müümas käia - taga oli kraan, kus saaks kohe õltsi kallata:)

Edasi põrutasime Akvaariumisse (The Blue Planet), kus nägime vist ära kõik maailma kalad! Uskumatu, kui eri suurused, eri kujuga ja eri värvide ja mustritega vee-elukaid on olemas! :) Üks lahe vee alune tunnel oli ka, kus haid ja kõik muud kalad pea kohalt üle ujusid :P

Siis suundusime kesklinna tagasi ja läksime tegime umbes tunnise tiiru hop on-hop off paadiga. Seekord oli küll ainult hop off, sest jõudsime viimase paadi peale. Nägime erinevaid kirikuid, losse, ooperimaja, merineitsi kuju ja muud säärast, mis neil siin kuulsad on. Saime paadis sees istuda, kus isegi radikas töötas, nii et minul külmavaresel oli päris tore olla seal:) Paat oli nii madal ja need sillad, mille alt läbi sõitsime, sama madalad. Iga kord, kui sild lähenes, karjus giid, et pange pead alla palun, et te ära ei lööks :D Ja nii oligi, mõne silla alt möödusime ausalt vist ainult mõnede sentimeetristega vahedega:)

Kui seal käidud, asusime otsima mõnusat söögikohta, aga ei leidnudki midagi väga head. Osad restod olid nii kallid ja teised tundusid jällegi kuidagi mõttetud burksikohad.. Siis jõudsime juba Rundertaarni ehk ümmarguse torni otsa ja kõndisime siis juba sinna ka ja näitasin linnavaadet Reidole ka:). Lõpuks istusime mingis kebabi söögikohas maha ja mingi kõhutäite ikka saime. Ja nüüüüüüüüd see kõige lahedam, läksime Tivolisse! Vau, see oli nagu tõeline võlumaa! Võimsamat ja paremat jõulutunnet vist tekkida ei saa kui seal. Kui palju kaunistusi  ja tulede sära.. Uskumatu ausalt! :) Ja noh, muidugi need hullud atraktsioonid seal, mille peal sõita. Mõni asi tundus isegi Reido jaoks liiga hull ega hakanud eluga riskima.. Siiski aga ületasin enda hirme ja käisime koos päris jõhkra roller coasteri peal.. Seal ikka lendasime igat pidi, paar ringi pea alaspidi ja no mis seal ikka.. Kui ma ära tulin, siis jalad ikka värisesid korralikult all! Aga ikka hiiglama lahe ja võimas tunne oli kaa!! :)

 Piltidega on küll väga raske seda meeleolu edasi anda, mis Tivolis valitses, aga mingi ettekujutuse ikka saab:)

Nii ja kas te usute ka keegi, et MINA käisin sellise hulluse peal! Vahel on ikka nii hea oma mugavustsoonist välja tulla ja uusi asju proovida! ;)

Kui sealt ära tulime, oli kell juba päris palju, omajagu küll olla ja siis oli küll ainuõige mõte koju minna ja üks mõnus soe glögi ja õhtune näks teha:))

Pühapäeval jalutasime niisama veel Kopenhaageni vanalinnas, käisime jõuluturgudel ja Guinessi rekordite muuseumis ja ka turul, millest varasemas postituses rääkisin - Torvehallernes. Endiselt oli seal mõnus meeleolu:) Proovisime siis kahte erinevat uhke kattega võileiba.. Aga ikka nii lollid olime mõlemad, et hinda üldse ei vaadanud.. Kahe võileiva peale 20 eurot raisata.. peab ikka raha peale vihane olema! Reido oli oma krevetivõileivas ikka päris pettunud, mina oma böffi omas vähem, kuigi  see liha ise oli täiesti maitsestamata, paremaks tegid asja sinep ja kapparid.. Igaljuhul mõtlesime, et siis võtame magusaks pannkoogid nutella ja baaniniga, sest need tundusid siin küllaltki popid olevat, sest müüakse linnas pea iga nurga peal. Tädike aga ei pannud nutellat vahele vaid hoopis mõru šokolaadi ja Reido oli jällegi päris pettunud :D Aga no maitses ikka tätsa hästi. Veel ostsime kaasa mingi kalast tehtud pallikese vms, mis osutus ka suhteliselt mõttetuks. Ainuke superhea asi, mis sealt turult seekord ostsin, oli üks korralik cappucino:) Ja ühed käsitöö šokolaadikommid ka, aga muidu läksime ikka küll alt..

Vasakul maailma kõige pikem mees, kes suri juba 22 aastaselt. Paremal on mu oma Ronaldo :D


Muuseuimis oli tegelikult päris tore ja ikka nii üllatavaid asju oli, millega Guinessi rekordeid saab lüüa - kellel on kõige pikemad küüned, kes on pannud jala otsa 150 sokki või kes on toppinud omale pähe ja näkku 2000 nõela.. Maailm on ikka imelik paik ja veel imelikumad on inimesed, kes selliseid asju teevad!

Ja kõige paksem inimene, kes kaalus u 450 kg.. ulme!

Šokolaadi kellelgi?

Üks lahe asi, mida ühel jõuluturul nägime.. Me mõtlesime tükk aega, et kas tegelt ka müüakse rooste läinud tööriistu?!?!

Ja veel - Santa Claus is coming to town! :D










Ja niimoodi see supertore nädalavahetus läibi saigi, liiga kiirelt! Järgmised nädalavahetused tulevad küll vist palju juramad, enam pole oodata seda, et oma kalleid inimesi näeks :(
Tulge külla mulle keegi, veel jõuate! ;)